Epilogue

Viimane postitus siia blogisse tõenäoliselt. Mõtlesin, et tuleks kirjutada, mis kogu sellest loost saanud on, kas otsused olid õiged.

Jäätunud meri

No work no pork

Tööle talvisel hommikul

Praegu tagasi vaadates ning hetkeolukorda hinnates ei kahetse mitte kui midagi. Elu kulgeb meeldivas rütmikuses, parajas tasakaalus töö ja lõbu vahel.

Eestise jõudes olin esmalt suurest pingelangusest nädal aega haige erinevate vaevustega. Sõitsin koju Hiiumaale ning lihtsalt rahunesin, mõtlesin elu üle järele. Sellest ajast on jäänud vaid hägused mälestused. Paar päeva pärast saabumist võtsin end kokku ning hakkasin uurima tööpakkumisi ning saatma laiali CV-sid. Paras aeg pool aastat koguda töökogemust. Ei kulunudki palju aega – täpselt poolteist nädalat – kui olin leidnud endale töö Tornimäe Mamosse. Olen selle valikuga väga rahul, töövahetused on esmaspäevast reedeni ning enamasti 10.30-15.00. Palgaga just hiilata ei saa, kuid see-eest on kollektiiv väga tore ning minu peamine tingimus (tööaeg nädala sees) on täidetud.

Rääkides noormehest, siis temal esialgu nii hästi ei läinud. Olles selle nimel, et mulle Manchesteri järgi tulla üles öelnud oma küllaltki hästi tasustatud töö ja jätnud maha sõbrad, ootas teda Eestis ees täielik tühjus erialasel tööpõllul. Kulus ligi kuu aega järjest süvenevat masendust, enne kui nüüd viimase nädala jooksul on asjad ootamatult liikuma läinud ning käe alla on saanud suisa kaks kursust ja normaalne tööpakkumine.

Hobbies make your life

Osa meie lõbusast reisiseltskonnast

Hakkasin uuesti käima rahvatantsus, nüüd siis Lee koosseisus, kus tantsib ka mu poiss/elukaaslane/noormees – kuidas iganes nimetada. Ka selle otsusega olen ülimalt rahul, seltskond on rõõmsameelne ja sõbralik, peagi saab koos ette võetud ka esimene tantsulaager. Nalja saab ja trenni saab. Trennist rääkides hakkasin uuesti käima jõusaalis ning otsustasin, et aeg oleks ka toitumine kontrolli alla panna. Manchester suutis sisemised süsteemid ikka põhjalikult rikki keerata – ka sellest sain alles hiljem aru. Esimese nädala jooksul Eestis ajasid vaheldumisi pea kõik toidud südame pahaks. Ainuke, mis sees seisis, oli kohupiim. Nüüd on olukord parem, kuigi liha ei taha ma endiselt eriti näha. Ei ole kunagi mõelnud taimetoitlaseks hakkamise peale, kuid tundub, et selle otsuse langetas keha juba minu eest.

Tunnen end kodus väga hästi. Olen taaskord leidnud palju uusi sõpru ning saanud väärtuslikke kogemusi. Alles eelmisel nädalavahetusel sai käidud Lõuna-Eestis Võrus ja Haanjamaal seltskonnaga puhkamas, matkamas ja saunatamas. Tegime läbi pisukese räätsamatka, sõime suitsuliha, imetlesime võrratult kaunist loodust ning tänasime kõiki kõigevägevamaid suurepärase ilma eest, mis sest, et külma oli vahepeal korralik -18 kraadi. Sel nädalavahetusel võtsin taas ette reisi koju Hiiumaale ning ka eelolevad nädalalõpud on sisustatud toredate koosviibimistega.

Mägedes matkamas

In conclusion

Mida kõigest sellest õppida? Kui on raske, ei tasu kohe käega lüüa. Kõlab tehtud otsuste taustal imelikult? Ei, tegelikult sugugi mitte. Mida ma selle all silmas pean, on see, et ei tasu tormata. Meie kahe ühine suure hurraaga UK-sse elamaminek oli ilmselgelt tormamine. Samas, sealt äratulek enam mitte. See oli läbimõeldud otsus, parim antud olukorras. Kuid meie esialgse tormamise tasuks oligi poisile üle kuu aja töötust ning mulle hunnik närvipinget. Kuid lõpp hea, kõik hea. Ja see ongi oluline, pidada vastu ning mitte alla anda. Igale tõusule peab järgnema mõõn ning igale mõõnale uus tõus. Ärgem hetikem meelt. Ja ärge arvake, et vaid seetõttu, et mina UK-st ära tulla otsustasin ning leidsin, et Manchester ei ole minule koduna sobiv paik ei pruugi see seda olla teile. Minu blogi eesmärk oligi anda adekvaatne ülevaade olukorrast tuues välja nii plussid kui miinused ja tee peal ette tulla võivad raskused. Teie, kes te veel alles plaanite oma suuri otsuseid tuleviku osas, võtke need faktorid ette ning tehke otsus enda eelistuste põhjal. Pole olemas kahte samasugust inimest, kahte samasugust juhtumit, kahte samasugust elu. Ja ka UK ei ole tegeltikult mingi koll, lihtsalt võõras keskkond, mis nõuab kohanemisaega.

Hommik Lõuna-Eestis

PS: Inglismaa tööandjad otsustasid ka viimaks kivide vahelt välja pugeda. Viimaste nädalate jooksul olen saanud paar pakkumist kohtadesse, millele kandideerimist ma isegi enam ei mäleta.

PSS: Kel huvi, siis minu tegemistega saab end kursis hoida aadressil kapiteen.blogspot.com. Noormehe värvikaid ütlemisi saab lugeda sitastsaiani.blogspot.com.

Jõudu!