Raske on olnud. Lõpusirgel, aga ikka raske.
Esiteks ei saanud seda ühikat, mida soovisin - see tähendab, et hakkan maksma üsnagi palju rohkem, kui alguses plaanitud (700 naela kanti kuus). Kust see raha tuleb? No idea... Õnneks võtsin ühika jaanuarini, sealt edasi tuleb siis korter leida. Üritan hakkama saada. Plusspool selle ühikaga (Dalton Ellis Hall) on see, et koht on rahulik, pargi lähedal. Ehk saab keskenduda õppimisele? Miinus on see, et toitlustamine on hinna sees. Miks miinus? Sest mulle meeldiks hoopis rohkem ise enda söögi eest muretseda.
Teine asi on see, et ühika ettemaksu (£400) maksmiseks kulus mul 3 päeva ja 15 minutiline kõne inglismaale. Tere... Küll jamad Swedbankiga, küll probleemid e-accommodation keskkonda sisselogimisega. Lõpuks tuli ikka SEBs teha virtuaalkaart ja alles siis sai asi korda. Õnn oli, et mul seal konto olemas.
Mis veel? Tuli ära teha Ryanairi online check-in, registreeruda airport collection service'sse (ülikooli 'Purple People' tulevad lennujaama vastu ja transporditakse ühikasse), registreeruda orientation weeki põhiloengule (valisin pühapäeva). Lisaks uurides tutvumisnädala programmi, siis seal on lihtsalt nii nii palju värki, milles tahaks kaasa lüüa.
Kolmas probleem on pagasiga. Kuna lendan Ryanairiga (mille kohta ma kuulsin, et lend Tallinn-Manchester suletakse varsti :((( ), siis otsustasin võtta ainult käsipagasi. Suure kohvriga ma ei teagi täpselt, mida teha. Plaanisin saata postiga järgi, kui nii odavam tuleb. Aga jah, praegu olen jällegi liiga läbi, et nende asjade üle rohkem mõelda, kuigi seda postitamise asja tuleks täpsemalt uurida. Pakin oma käsipagasisse nii palju, kui võimalik (et üle elada nt üks nädal) ja nii vähe, kui võimalik (kohapealt ostan esimeste asjadena kummikud ja vihmavarju :) ).
Nüüd naudin veel viimast nädalat kodus, kodutoidu peal elamist ja Hiiumaa rahu.
Tsauka :)
Friday, September 7, 2012
Saturday, August 18, 2012
Viimaks kindel
Minu karu ja pall, minu sokid ja sall
Minu sammud ja teed, silmist valatud veed
Minu väikesed käed, minu päike ja päev
Minu unistus suur, kõik mis tuleb on uus.
Manchesteri siis. Nüüd on kõik kindel. Jaatav vastus saadud, ühikakoha taotlus saadetud, lennukipilet ostetud. Kohapakkumised tulid lõpuks ka nii Tallinna Ülikoolist kui Tartu Ülikoolist, aga sinnapaika need jäävad. Ei saa ju lasta aasta aega paberimajanduse vaeva lihtsalt torust alla. Kuigi järele mõeldes oleks vabalt võinud baka Eestis teha ja edasi välismaale minna, oleks saanud veel mõned aastad nautida rahvatantsu. Loodan siiski, et tulemas on väga lahedad kolm aastat ja loodan, et ma päris pankrotis ei ole koguaeg. Miks nii? Nimelt, kui saan taodeldud ühikakoha, siis kindlustab see iga kuu umbes 600-eurose väljamineku. Lisa sinna juurde veel toit, huvitegevus ja muud kulud. Ilusasti vähemalt 800 eurot kuus. Mille eest seda maksma hakkan? No idea. Elan õhust ja armastusest. Ja see, mille valisin, oli kõige odavam. Jamh, 4 maja, 1000 õpilast, korralik möll. Esialgu tegin taotluse jaanuarini, edasi prooviks kellegagi korterit üürida. Ehk tuleb odavam? Nõudlik ma pole, peaasi, et on koht, kus magada, koht, kus pesta ja koht, kus midagi natuke süüa teha. Ei, tegelikult on kindel plaan minna tööle, muudmoodi lihtsalt ei tule toime. Palgatase on õnneks Eestiga võrreldes ka ikkagi veidi teine. Muidugi tore oleks mõnest kohast veidi toetust ka saada, saatsin mõned paberid ära, eks aeg näitab, kas kasu ka.
Ärasõit on 14. septembril. Manchesteris tullakse kenasti lennujaama vastu ja transporditakse ühikasse. Algab tutvumisnädal täis igasugu huvitavaid asju. Plaan ise selline. Manchester on lisaks aktiivne e-kirjade saatja. Ikka üle päeva potsatab midagi postkasti, jälle uut infot, jälle newsletter. See on hea, kuigi väga aktiivselt ma neid ei loe :D Ka tavapostkastist leiab enamasti kord nädalas midagi. Just viskasin eile viis tühja ümbrikku minema, mis märkamatult vedelema olid jäänud lauanurgale.
Juba praegu mõeldes kripeldab veidi hinges, sõbrad jäävad ju kõik siia, sukeldun pea ees tundmatusse. Samas on sees kerge põnevus - võõras ja uus kõik. Kas ma saan hakkama? Muidugi saan.
Minu sammud ja teed, silmist valatud veed
Minu väikesed käed, minu päike ja päev
Minu unistus suur, kõik mis tuleb on uus.
Manchesteri siis. Nüüd on kõik kindel. Jaatav vastus saadud, ühikakoha taotlus saadetud, lennukipilet ostetud. Kohapakkumised tulid lõpuks ka nii Tallinna Ülikoolist kui Tartu Ülikoolist, aga sinnapaika need jäävad. Ei saa ju lasta aasta aega paberimajanduse vaeva lihtsalt torust alla. Kuigi järele mõeldes oleks vabalt võinud baka Eestis teha ja edasi välismaale minna, oleks saanud veel mõned aastad nautida rahvatantsu. Loodan siiski, et tulemas on väga lahedad kolm aastat ja loodan, et ma päris pankrotis ei ole koguaeg. Miks nii? Nimelt, kui saan taodeldud ühikakoha, siis kindlustab see iga kuu umbes 600-eurose väljamineku. Lisa sinna juurde veel toit, huvitegevus ja muud kulud. Ilusasti vähemalt 800 eurot kuus. Mille eest seda maksma hakkan? No idea. Elan õhust ja armastusest. Ja see, mille valisin, oli kõige odavam. Jamh, 4 maja, 1000 õpilast, korralik möll. Esialgu tegin taotluse jaanuarini, edasi prooviks kellegagi korterit üürida. Ehk tuleb odavam? Nõudlik ma pole, peaasi, et on koht, kus magada, koht, kus pesta ja koht, kus midagi natuke süüa teha. Ei, tegelikult on kindel plaan minna tööle, muudmoodi lihtsalt ei tule toime. Palgatase on õnneks Eestiga võrreldes ka ikkagi veidi teine. Muidugi tore oleks mõnest kohast veidi toetust ka saada, saatsin mõned paberid ära, eks aeg näitab, kas kasu ka.
Ärasõit on 14. septembril. Manchesteris tullakse kenasti lennujaama vastu ja transporditakse ühikasse. Algab tutvumisnädal täis igasugu huvitavaid asju. Plaan ise selline. Manchester on lisaks aktiivne e-kirjade saatja. Ikka üle päeva potsatab midagi postkasti, jälle uut infot, jälle newsletter. See on hea, kuigi väga aktiivselt ma neid ei loe :D Ka tavapostkastist leiab enamasti kord nädalas midagi. Just viskasin eile viis tühja ümbrikku minema, mis märkamatult vedelema olid jäänud lauanurgale.
Juba praegu mõeldes kripeldab veidi hinges, sõbrad jäävad ju kõik siia, sukeldun pea ees tundmatusse. Samas on sees kerge põnevus - võõras ja uus kõik. Kas ma saan hakkama? Muidugi saan.
Monday, July 9, 2012
Jälle samm edasi, loodetavasti
Paberid said täna viimaks Manchesteri poole teele pandud. Kuna mul oli väike segadus, et mida ja kuidas saata, siis kirjutasin ja küsisin aga palju targemaks ei saanud. Vastati, et vaja lõputunnistust ja riigieksamitunnistust (lisasin veel hinnetelehe ja ID-kaarti koopia igaks juhuks), originaali koopia + tõlge. Kuigi küsisin tõlkevormi kohta ka, vastust ei saanud. Lihtsalt tõlge. Otsustasin raha kokku hoida ja mitte hakata jamama mingite vandetõlkidega, kellele oleks tulnud maksta ulmelisi summasid. Tegin kõik ise ja võtsin lihtsalt kooli kantseleist kinnituse ja pitsati alla ja korras. Või noh, ma loodan et on korras ja neile sobib nii. Kui ei, ju siis küsivad ise.
Vahepeal sain hetke ajel sellise toredusega hakkama, et saatsin öösel ilma põhjalikult asjaga tutvumata oma paberid SAIS-i kaudu ka Tallinna ja Tartu Ülikooli, esimesel inglise keele ja kultuuri erialale, teisel eesti ja soome-ugri keeleteadusele :) Olgu siin nii lahe kui tahes, nurumist küllaga ja kahju lahkuda, siiski on tõenäosus, et ma tegelikult ka kumbagi neist sügisel läheks 0,1%. Kuid siiski, ettevaatust pole kunagi liiast.
Thursday, June 28, 2012
Lõpusirgel
Olen vahepeal selle blogi tänamatult unarusse jätnud. Mis siin ikka, kiire ülevaade möödunud kuude jooksul toimunust.
Edinburgh'st tuli vastus: kohta ei pakuta. Tahtmine peaga vastu seina joosta: mispärast ma ometi nüüd seda matemaatikat teen?!? Aga hilja juba kahetseda - kirjas nii UCAS kandideerimislehel kui ka ametlikul eksamilehel. Lisaks sellele mõistsin järsku, et mul ongi ainult kaks valikut: York või Manchester, kuna Sheffieldi lingvistika+filosoofia mind enam ei paelunud. Nimelt võtsin käesoleval aastal Tartu Ülikoolist "Eesti keele uurimise alused", "Sissejuhatus sotsiaalsesse ja poliitilisse filosoofiasse" ja "Infopädevus ehk miks Google'st ei piisa". Mulle said selgeks kaks asja: 1) filosoofiat ma õppida ei jaksa, kindlasti mitte poliitilist filosoofiat 2) keelte uurimine on õige suund. Üldse on see, et TÜ taolisi kursuseid pakub ülimalt hea ja soovitan soojalt kõigil võimalust kasutada ja oma silmaringi veidi avardada. Ehk saab niiviisi unistuste erialagi selgeks, nagu mul juhtus.
Järgmine samm minu jaoks oli Manchesteri ja Yorki võrdlemine. Uurisin kõikvõimalikke tabeleid, vaatasin pilte, vahetusüliõpilaseks mineku võimalusi, transpordiühendust... no ausalt, kevad käes, olin juba äärmiselt tegusast aastast väsinud ja väga põhjalikut seetõttu seda ette ei võtnud. Tagavaravariandiks panin Yorki ja põhivalikuks jäi Manchester, kuna sealt käivad odavad otselennud Tallinna ja kuna võimalused vahetusaastale minna olid märksa paremad. Lisaks on Manchester ikka korralikult suur linn ja tuleb ju see ka kunagi ära proovida. Vähemalt on kindel, et on palju erinevaid võimalusi huvitegevuseks!
Punkt number kolm: õppelaen. Kes veel ei tea, siis Suurbritannia valitsuselt on võimalik taotleda väga soodsate tingimustega õppelaenu. Rohkem infot siit http://www.direct.gov.uk/studentfinance-eu. Teadsin terve maikuu, et tähtaeg on 31. mai, aga millegipärast suutsin end liigutama hakata alles nädal enne. Ja oi, kus siis läks kiireks, kui mõistsin, et mul on veel vaja seda paberit ja seda paberit ja seda paberit... Viimane aasta on mind tõsiselt pannud kõikvõimalikku paberimajandust vihkama. Igastahes, tegin siis ID-kaartist jälle koopiaid, lasin direktoril panna allkirja ja pitsati juurde ning kirjutada, et tõendab dokumendi õigsust. Veel vanemate mingid palgaväljavõtted... ja posti ta läks, korralik pakk!
Möödus peaaegu kuu aega, vahepeal tulid ära eksamitulemused, sai lõpetatud kool kuldmedaliga... Aga õppelaenu koha pealt minuni mingit infot ei jõudnud. Kui tuli viimaks hetk veidi hinge tõmmata ning tulevik taas meenus, kriipis hinge pisuke mure. Ei teagi, kas saan üldse laenu? Kas paberid jõudsid õigeaegselt kohale? Võtsin end lõpuks kokku ja logisin süsteemi sisse ja - JESS! Sain laenu 100% ulatuses! Väga super! Ei peagi Inglismaal ringi käima, kaelas silt "Feed me".
Nüüd seisab teel ees veel viimane rändrahn: saata paberid Manchesteri. Iseenesest ei ole selles ju midagi keerulist, lebotan siin niisama sellal, kui klassikaaslased jooksevad mööda Eestimaa ülikoole ja vestlevad ja arvutavad... Kuid siiski. Kirjutasin just täna ülikooli, et küsida, kas ja mis ja kuidas on mul vaja dokumendid tõlkida. Sain teada, et vaja saata tõlgitud lõputunnistus ja eksamitunnistus. Huvitav, et enam ID-kaarti koopiat ei tahetud? Mis mind närib on see, et kuidas neid tõlkima peaks? Kas teha samuti, nagu tegin hinnetelehega, et lihtsalt ise kõik ümber inglise keelde ja korras? Ei, see vist nii lihtne ei ole. Loodan väga, et ei pea hakkama midagi notariaalselt kinnitama ja ulmelisi summasid välja käima... Aga see selgub arvatavasti homme, kui saan vastuse oma arupärimisele.
Lisan siia ka näited mulle tehtud kohapakkumiste tingimustest:
Manchester: 95% (or level 5) in G£mnaasiumi l£putunnistus
York: Estonia-Gumnaasiumi loputunnistus with scores of 5 in five individual subjects, plus Riigeksamitunnistus with an average of 85%
Sheffield: Award of Estonia Gumnaasiumi Ioputunnistus with 80% overall including 80% from English Please note this qualification is only valid with a state examination certificate.
Riigieksamite kohta ka: valisin matemaatika, inglise keele ja eesti keele. Tegelikult ma tulemusi avaldada ei tahaks, aga kui see kedagi aitab, siis olgu nii. Mate - 71, inka - 94, esta - 98. Kahest viimasest oleks rohkem lootnud, mates mõtlesin, et hea, kui 60 ära tuleb, seega olin meeldivalt üllatunud.
Mainimata jäi veel, et vahepeal on postkasti uputamine kõikvõimaliku materjaliga muidugi endistviisi jätkunud. Ja see ka, et käisin vahepeal lingvistikaolümpiaadil - eelvoorus kolmas, lõppvoorus 12. koht. Oleks muidugi võinud paremini, aga pole paha, arvestades, et lõppvooru ülesanded ei olnud üldse minu teemasse, samas, kui eelvooru omad kuulusid lemmikute hulka. Hea on see, et 1.-4. juuli Vasknas lingvistikalaagris koos esimese 15. parimaga.
Lõpetuseks edasiõppimise seisukohalt ebaoluline, kuid meeleolukas uudis. Nimelt tuleb üks inimene, kellega Cambridges intervjuul tutvusime augusti lõpus mulle Eestisse külla. Just selliste lahedate isikute ja hetkede pärast soovitangi kõigil proovida, proovida, proovida, kandideerida, kandideerida, kandideerida - ka Cambridge'i! Raske on, aga ära tasub! Aa ja paar nädalavahetust tagasi tutvusin juhuslikult ühe eestlasega, kes asub sügisest Cambridge'is doktorikraadi tegema :)
Edinburgh'st tuli vastus: kohta ei pakuta. Tahtmine peaga vastu seina joosta: mispärast ma ometi nüüd seda matemaatikat teen?!? Aga hilja juba kahetseda - kirjas nii UCAS kandideerimislehel kui ka ametlikul eksamilehel. Lisaks sellele mõistsin järsku, et mul ongi ainult kaks valikut: York või Manchester, kuna Sheffieldi lingvistika+filosoofia mind enam ei paelunud. Nimelt võtsin käesoleval aastal Tartu Ülikoolist "Eesti keele uurimise alused", "Sissejuhatus sotsiaalsesse ja poliitilisse filosoofiasse" ja "Infopädevus ehk miks Google'st ei piisa". Mulle said selgeks kaks asja: 1) filosoofiat ma õppida ei jaksa, kindlasti mitte poliitilist filosoofiat 2) keelte uurimine on õige suund. Üldse on see, et TÜ taolisi kursuseid pakub ülimalt hea ja soovitan soojalt kõigil võimalust kasutada ja oma silmaringi veidi avardada. Ehk saab niiviisi unistuste erialagi selgeks, nagu mul juhtus.
Järgmine samm minu jaoks oli Manchesteri ja Yorki võrdlemine. Uurisin kõikvõimalikke tabeleid, vaatasin pilte, vahetusüliõpilaseks mineku võimalusi, transpordiühendust... no ausalt, kevad käes, olin juba äärmiselt tegusast aastast väsinud ja väga põhjalikut seetõttu seda ette ei võtnud. Tagavaravariandiks panin Yorki ja põhivalikuks jäi Manchester, kuna sealt käivad odavad otselennud Tallinna ja kuna võimalused vahetusaastale minna olid märksa paremad. Lisaks on Manchester ikka korralikult suur linn ja tuleb ju see ka kunagi ära proovida. Vähemalt on kindel, et on palju erinevaid võimalusi huvitegevuseks!
Punkt number kolm: õppelaen. Kes veel ei tea, siis Suurbritannia valitsuselt on võimalik taotleda väga soodsate tingimustega õppelaenu. Rohkem infot siit http://www.direct.gov.uk/studentfinance-eu. Teadsin terve maikuu, et tähtaeg on 31. mai, aga millegipärast suutsin end liigutama hakata alles nädal enne. Ja oi, kus siis läks kiireks, kui mõistsin, et mul on veel vaja seda paberit ja seda paberit ja seda paberit... Viimane aasta on mind tõsiselt pannud kõikvõimalikku paberimajandust vihkama. Igastahes, tegin siis ID-kaartist jälle koopiaid, lasin direktoril panna allkirja ja pitsati juurde ning kirjutada, et tõendab dokumendi õigsust. Veel vanemate mingid palgaväljavõtted... ja posti ta läks, korralik pakk!
Möödus peaaegu kuu aega, vahepeal tulid ära eksamitulemused, sai lõpetatud kool kuldmedaliga... Aga õppelaenu koha pealt minuni mingit infot ei jõudnud. Kui tuli viimaks hetk veidi hinge tõmmata ning tulevik taas meenus, kriipis hinge pisuke mure. Ei teagi, kas saan üldse laenu? Kas paberid jõudsid õigeaegselt kohale? Võtsin end lõpuks kokku ja logisin süsteemi sisse ja - JESS! Sain laenu 100% ulatuses! Väga super! Ei peagi Inglismaal ringi käima, kaelas silt "Feed me".
Nüüd seisab teel ees veel viimane rändrahn: saata paberid Manchesteri. Iseenesest ei ole selles ju midagi keerulist, lebotan siin niisama sellal, kui klassikaaslased jooksevad mööda Eestimaa ülikoole ja vestlevad ja arvutavad... Kuid siiski. Kirjutasin just täna ülikooli, et küsida, kas ja mis ja kuidas on mul vaja dokumendid tõlkida. Sain teada, et vaja saata tõlgitud lõputunnistus ja eksamitunnistus. Huvitav, et enam ID-kaarti koopiat ei tahetud? Mis mind närib on see, et kuidas neid tõlkima peaks? Kas teha samuti, nagu tegin hinnetelehega, et lihtsalt ise kõik ümber inglise keelde ja korras? Ei, see vist nii lihtne ei ole. Loodan väga, et ei pea hakkama midagi notariaalselt kinnitama ja ulmelisi summasid välja käima... Aga see selgub arvatavasti homme, kui saan vastuse oma arupärimisele.
Lisan siia ka näited mulle tehtud kohapakkumiste tingimustest:
Manchester: 95% (or level 5) in G£mnaasiumi l£putunnistus
York: Estonia-Gumnaasiumi loputunnistus with scores of 5 in five individual subjects, plus Riigeksamitunnistus with an average of 85%
Sheffield: Award of Estonia Gumnaasiumi Ioputunnistus with 80% overall including 80% from English Please note this qualification is only valid with a state examination certificate.
Riigieksamite kohta ka: valisin matemaatika, inglise keele ja eesti keele. Tegelikult ma tulemusi avaldada ei tahaks, aga kui see kedagi aitab, siis olgu nii. Mate - 71, inka - 94, esta - 98. Kahest viimasest oleks rohkem lootnud, mates mõtlesin, et hea, kui 60 ära tuleb, seega olin meeldivalt üllatunud.
Mainimata jäi veel, et vahepeal on postkasti uputamine kõikvõimaliku materjaliga muidugi endistviisi jätkunud. Ja see ka, et käisin vahepeal lingvistikaolümpiaadil - eelvoorus kolmas, lõppvoorus 12. koht. Oleks muidugi võinud paremini, aga pole paha, arvestades, et lõppvooru ülesanded ei olnud üldse minu teemasse, samas, kui eelvooru omad kuulusid lemmikute hulka. Hea on see, et 1.-4. juuli Vasknas lingvistikalaagris koos esimese 15. parimaga.
Lõpetuseks edasiõppimise seisukohalt ebaoluline, kuid meeleolukas uudis. Nimelt tuleb üks inimene, kellega Cambridges intervjuul tutvusime augusti lõpus mulle Eestisse külla. Just selliste lahedate isikute ja hetkede pärast soovitangi kõigil proovida, proovida, proovida, kandideerida, kandideerida, kandideerida - ka Cambridge'i! Raske on, aga ära tasub! Aa ja paar nädalavahetust tagasi tutvusin juhuslikult ühe eestlasega, kes asub sügisest Cambridge'is doktorikraadi tegema :)
Wednesday, January 11, 2012
Decisions, decisions...
Täna tuligi Cambridgest see kardetud e-mail: "sorry, but we are unable to offer you a place." Üllatunud polnud ma enam ammugi mitte - olin juba leppinud selle mõttega, et ma sinna siiski ei pääse. Kas ma kahetsen, et üldse proovisin? Ei, kohe kindlasi mitte! Lõppude lõpuks võitsin ma nii palju - unustamatu ja haruldase kogemuse, ülilahedaid uusi sõpru ja, mis peamine, teadmise, et ma olen potentsiaalselt Cambridge'i sobilik.
Nüüd aga tuleb hakata mõtlema plaan b-de ja c-de peale. Mis mulle veel praegu meenus, Sheffield saatis mulle juba teist korda kirja, et pakume sulle kohta :D. Paratamatult paneb veidi muigama, aga niipea, kui meenub, et see ülikool on minu nimekirjas viimane, muutub muie virilaks gimassiks... Kõigepealt aga vahekokkuvõte kandideerimisolukorrast:
Cambridge - pooled, rejected
Edinburgh - no decision yet
Manchester - offer
York - offer
Sheffield - offer (linguistics and philosophy)
Peas liigub praegu mitu erinevat mõtet, mida oma tulevikuga teha. Üks, üsna ahvatlev aga mõneti ebaratsionaalne võimalus on üldse mitte minna veel ülilooli, vaid veeta aasta millegi muuga tegeledes (mida saaks lingvistikaga siduda) ja proovida tuleval aastal Cambridge'i uuesti. Tuleb tunnistada, et kui oled korra juba selle ülikooi maitse suhu saanud, siis muud enam naljalt ei taha... Valik number kaks on minna ülikooli ja samas proovida Cambridge'i ikka uuesti järgmisel aastal. Kõik tundub lilleline, välja arvatud see, et sel juhul tuleks mul hakata Cami õppemaksu oma taskust maksma - Suurbritannia valitsus õppelaenu sellisel juhul ei annaks enam. Kolmas võimalus on minna ülikooli, saada oma baka kätte ja minna Cambridge'i magistrisse. Õnneks on mul aega veel pool aastat neid mõtteid kaaluda, vaadata, kuidas eksamid välja kukuvad... Ausalt, katsugu Edinburgh mulle mitte pakkuda kohta, ainult tema pärast ma mate eksami valisin! (õppetund: ära kunagi ütle pärast põhikooli lõpus kohustuslikku mateeksami sooritamist: "jess, ma ei pea seda enam KUNAGI tegema!" Ma pidin kaks korda: kümnendas ja nüüd...). Praegu tean ma kindlalt ainult ühte asja: Cambride'i lähen ma järgmisel aastal ikkagi - küllakutsed olemas :)
Thursday, January 5, 2012
Vastus... ja olukord ikka sama!
Viimaks tuligi see oodatud ja kardetud kiri Cambridgest! Süda peksab sees! Ja mida ma loen - "Thank you for your application to Peterhouse. Unfortunately, we have not been able to make you an offer at the College at this stage. The strong competition for places this year has resulted in many good applicants being squeezed out." (mats ja maaühendus) "However, we have sufficient confidence in your abilities and potential to recommend you to the Inter-Collegiate Winter Pool, where your file will be available for consideration by other Colleges."
Selle peale ma isegi ei tea enam kas rõõmustada või kurvastada... mingi osa minust millegipärast arvas seda ette. Mulle meeldis Peterhouse, aga samas ma olen kindel, et Camis on kõik kolledžid väga normaalsed. Aga see ei ole põhiline. Lihtsalt ma olen jälle samas seisus tagasi - nokk kinni, saba lahti. Ühest küljest ma ei saanud kohapakkumist, teisest küljest küllap nad midagi ikka minus nägid, et ei otsustanud kohe lahti öelda. Veel kuu aega närvamist. Ma ei tea enam. Varsti lähen pitsarallile ja lihtsalt mugin.
Selle peale ma isegi ei tea enam kas rõõmustada või kurvastada... mingi osa minust millegipärast arvas seda ette. Mulle meeldis Peterhouse, aga samas ma olen kindel, et Camis on kõik kolledžid väga normaalsed. Aga see ei ole põhiline. Lihtsalt ma olen jälle samas seisus tagasi - nokk kinni, saba lahti. Ühest küljest ma ei saanud kohapakkumist, teisest küljest küllap nad midagi ikka minus nägid, et ei otsustanud kohe lahti öelda. Veel kuu aega närvamist. Ma ei tea enam. Varsti lähen pitsarallile ja lihtsalt mugin.
Wednesday, January 4, 2012
Homme saabub tõehetk...
...ja pärast seda ma ei tea mis juhtub.
Aga homme (no tegelikult kuupäevaliselt täna, aga kuna ma olen öökull, siis minu jaoks homme) on tõesti see päev, kui Cambridge teeb teatavaks oma otsuse. Määrab meie tuleviku... ühe lihtsa sõnaga. Lõpptulemusest olenemata on minul igastahes planeeritud väike pitsaõgimisreis sõpradega. Ju paistab, kas sellest saab lohutussöömine või tähistussöömine.
Iga päevaga on minu enesekindlus kahanenud ja kahanenud. Ma isegi ei julge enam midagi oodata. Loota tuleb alati parimat, aga seda, mis tegelikult saab, näitab vaid aeg.
Kui teistest ülikoolidest rääkida, siis praegu on mul olemas jah-sõnad (täpsemalt küll tingimustega pakkumised) Manchesterist, Yorkist ja Sheffieldist. Kõik kolm on agaralt uputanud mu postkasti nii elektroonilisel kui füüsilisel kujul.
Aga homme (no tegelikult kuupäevaliselt täna, aga kuna ma olen öökull, siis minu jaoks homme) on tõesti see päev, kui Cambridge teeb teatavaks oma otsuse. Määrab meie tuleviku... ühe lihtsa sõnaga. Lõpptulemusest olenemata on minul igastahes planeeritud väike pitsaõgimisreis sõpradega. Ju paistab, kas sellest saab lohutussöömine või tähistussöömine.
Iga päevaga on minu enesekindlus kahanenud ja kahanenud. Ma isegi ei julge enam midagi oodata. Loota tuleb alati parimat, aga seda, mis tegelikult saab, näitab vaid aeg.
Kui teistest ülikoolidest rääkida, siis praegu on mul olemas jah-sõnad (täpsemalt küll tingimustega pakkumised) Manchesterist, Yorkist ja Sheffieldist. Kõik kolm on agaralt uputanud mu postkasti nii elektroonilisel kui füüsilisel kujul.
Subscribe to:
Posts (Atom)